Kadrioru Saksa Gümnaasium
Rachel Sermat
6.B klass
SISSEJUHATUS
 Merede reostatus naftaga ei ole mingi
erandnähtu. Naftat voolab merre iga
päev, reostades rannikualasid, ta...
 Eesti on Läänemere idaranniku kolmest Balti riigist kõige enam merega
seotud. Arvukate lahtede, poolsaarte ja saarte tõt...
MÕJU LOOMASTIKULE
 Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende
kudemispaikadele ja veelindudele.
 Kokk...
TAGAJÄRGEDE LIKVIDEERIMINE
 Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud.
Meetodid ning tehn...
LÕPETUSEKS
 Nafta- ja naftasaaduste reostuse mõju on eriti tugev veekogudes ning
suurim saastekoormus on meredel.
 Keskm...
KASUTATUD ALLIKAD
 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/naftareostus_evelin.ht
m
 http://www.courrierinternat...
AITÄH
VAATAMAST!
Naftareostus läänemeres
of 9

Naftareostus läänemeres

naftareostuse kirjeldus
Published on: Mar 3, 2016
Published in: Education      
Source: www.slideshare.net


Transcripts - Naftareostus läänemeres

  • 1. Kadrioru Saksa Gümnaasium Rachel Sermat 6.B klass
  • 2. SISSEJUHATUS  Merede reostatus naftaga ei ole mingi erandnähtu. Naftat voolab merre iga päev, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid.  Mered näivad nii hiiglaslikud, et sageli tundub, nagu ei suudaks inimtegevus neid mitte kuidagi mõjutada. Sel arvamusel pole aga tõepõhja all. Naftareostus laastab terveid rannikualasid, põhjustades merelindude kolooniate hävimise ning tappes elu meres.
  • 3.  Eesti on Läänemere idaranniku kolmest Balti riigist kõige enam merega seotud. Arvukate lahtede, poolsaarte ja saarte tõttu on riigi rannajoone pikkuseks 3794 km. Saarte ja laidude arv Eesti rannikuvetes ulatub 1500-ni. Vastavalt Siseministeeriumi hädaolukordade analüüsile on naftaõnnetuse tõenäosus üks kord ühe kuni kümne aasta jooksul. Suurim risk on Soome lahel kui tiheda laevaliiklusega piirkonnas, kus ristuvad Soome, Rootsi ja Eesti sadamatest väljunud ning nendesse suunduvate reisilaevade, kaubalaevade ja naftatankerite teed.  Ulatuslikke (üle 50 tonni) merereostusi toimub Eestis keskmiselt kolm juhtumit kümne aasta jooksul. Väiksemaid reostusi, mis on merre sattunud tahtliku laevadelt lekitamise teel, avastatakse pidevalt. 2007. aastal avastati kokku 99 merereostusjuhtumit. Tahtliku pilsivee merre lekitamise juhtumite arv näitab kasvutrendi.
  • 4. MÕJU LOOMASTIKULE  Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele ja veelindudele.  Kokkupuutel nafta ja õliga lagunevad sulgede märgumist takistavad rasvad, suled kleepuvad kokku ja lind kaotab lennuvõime. Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma. Lind muutub raskemaks ning vajub sügavamale vette. Tulemuseks võib olla surm mõne minuti või päeva pärast. Õliga määrdunud lind püüab tavaliselt oma sulestikku noka abil puhastada. Nii määrdub lootusetult ka nokk, osa õli satub suhu ning neelatakse alla. Õlikatkus linnu surma põhjustab alajahtumine, uppumine, nälg või mürgistumine sulestiku puhastamisel.  Naftareostuse tagajärjel surnud loomi söövad kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid ning surevad omakorda mürgitusse. Nii jätkub nafta tõttu mereloomade toiduahela saastumine
  • 5. TAGAJÄRGEDE LIKVIDEERIMINE  Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud. Meetodid ning tehnoloogia sõltuvad olulisel määral kliimatingimustest ning vee temperatuurist.  Tormine meri võib naftalaigu laiali ajada ning kiirendada selle lendumist ja hajumist, ent võib samuti tekitada naftast ja veest koosneva segu, mis laguneb raskemini kui puhas nafta. Samuti on olemas erilised korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi.  Erakordselt ohtlik on naftareostus külmades arktilistes piirkondades, kus sellest lendub või lahustub väga vähe.  Kuna reostuse ennetamine on siiski märgatavalt odavam ja tõhusam kui selle koristamine, on õlisaaduste merresattumist püütud vähendada mitmete rahvusvaheliste lepete ja konventsioonide abil. On loodud ka erilised jälgimisteenistused, mille ülesandeks on patrullimine. Kuna üha rohkem tuleb juurde väikereostajaid, siis on nüüd lekkeid palju raskem avastada. Õlilekete otsimine ja jälgimine õhust saab toimuda piiratud aja jooksul ning tugevama lainetuse korral pole nende kindlakstegemine võimalik.  Üheks heaks ning praktikas juba läbiproovitud seireviisiks on osutunud randa uhutud lindude loendused.
  • 6. LÕPETUSEKS  Nafta- ja naftasaaduste reostuse mõju on eriti tugev veekogudes ning suurim saastekoormus on meredel.  Keskmiselt satub igal aastal merre rohkem kui kolm miljonit tonni naftat, Läänemerre 50 000-100 000 tonni. Merre sattuv nafta pärineb tavaliselt tankeriõnnetustest, meres asuvatest naftapuurtornidest ning naftatööstusettevõtete või hoidlate püsiheitmetest või leketest.  Oluline hulk naftat satub merre kanalisatsioonist ja jõgede reostumise tagajärjel. Igaüks, kes valab vana õli- või naftajäägi kanalisatsioonist alla või laseb sellel maa sisse imbuda, on reostuse tekitamisel kaassüüdlane.  Nafta kuulub ohtlike jäätmete hulka, mis tuleb viia tanklates olevatesse ohtlike jäätmete konteineritesse.  Naftaõnnetuste arv on seotud ka autode hulga kasvamise ja meie tavapärase, energiat raiskava eluviisiga. Seega on asi, mille üle võiks mõnikord mõtiskleda.
  • 7. KASUTATUD ALLIKAD  http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/naftareostus_evelin.ht m  http://www.courrierinternational.com/article/2010/07/22/quarante-ansapres-le-torrey-canyon-pollue-toujours  http://www.itopf.com/about/  http://pilt.delfi.ee/album/157019/?view=blog&page=123  http://www.postimees.ee/1150232/algas-mehhiko-lahe-naftareostusekompensatsiooni-kohus  http://www.ohtuleht.ee/377697/mehhiko-lahe-naftareostus-aina-suveneb
  • 8. AITÄH VAATAMAST!