Anda Zūle-LapimaaNAERUTERAAPIA PSÜHHOLOOGILINE KASU Referaat Tallinn 2012
Anda Zūle-Lapimaa, Naeruteraapia psühholoogiline kasu, Referaat 1. SissejuhatusNaeru psühholoogiline kasu ja mõju inimes...
Seda saab selgitada sellega, et huumoriteraapia on olnud kasutusel kauem kui teisednaeruteraapia liigid ning varem ei olnu...
seda ideed töötas Kataria välja mitmed harjutused, mis on osa naerujooga treeningust.Üheks treeningu osaks sai jooga hinga...
naeruteraapia rühmas depressiooni, unetuse ja une kvaliteediga seotud näitajad paranesidpeale naeruteraapia seanssi läbimi...
4. KokkuvõtteNii terapeutide, psühholoogide ja teiste meditsiini vallas töötavate inimeste kogemus kuika teaduslikult teos...
5. Allikate loeteluDionigi, Alberto (s.a.). Clown as Interpreter of Emotions. P.A.T. Group - Department ofPsychology, Univ...
of 7

NAERUTERAAPIA PSÜHHOLOOGILINE KASU

Naeru psühholoogiline kasu ja mõju inimese tervisele on justkui üldteada, ka mitmed uurimused on tõestanud selle positiivset kasu inimese tervisele. Olgu öeldud, et naeru ja selle mõju inimorganismile uurib eraldi teadusharu – gelotoloogia. Mitmete uurimuste käigus on leitud, et naermine pärsib stressi tekkitavaid hormoone, vähendab depressiooni ja teeb tuju paremaks. Samuti on leitud, et naermise tulemusel aktiveeruvad T-rakud, mis on olulised immuunsuse tagamisel viiruste, patogeenida ja kasvajate vastu (Zand, Spreen, LaValle, 1999, 600-601 lk). Naer võib ka aidata tulla toime valuga võttes keskendumist valust eemale, aidates lõõgastuda ning aktiveerudes endorfiini tootmist (Van Zandt & LA Font, 1985). Huvitav on see, et naeru positiivset kasu täheldatakse nii tõelise, loomulikult tekkinud naeru kui ka kunstliku, põhjuseta naeru puhul (Rod, 2001). See on tõdemus, millele rajaneb tänapäeval laialt levinud naerujooga – üks naeruteraapia liikidest. Naeruteraapiat võib kirjeldada kui sihiliku naeru kasutamisena inimese psühholoogilise ja füüsilise heaolu parandamiseks. Alustuseks uurib käesolev referaat naeruteraapia tähendust ja kasutusviise ning hiljem annab ülevaadet kahest naeruteraapia mõju kohta tehtud uurimusest.
Published on: Mar 3, 2016
Published in: Health & Medicine      
Source: www.slideshare.net


Transcripts - NAERUTERAAPIA PSÜHHOLOOGILINE KASU

  • 1. Anda Zūle-LapimaaNAERUTERAAPIA PSÜHHOLOOGILINE KASU Referaat Tallinn 2012
  • 2. Anda Zūle-Lapimaa, Naeruteraapia psühholoogiline kasu, Referaat 1. SissejuhatusNaeru psühholoogiline kasu ja mõju inimese tervisele on justkui üldteada, ka mitmeduurimused on tõestanud selle positiivset kasu inimese tervisele. Olgu öeldud, et naeru jaselle mõju inimorganismile uurib eraldi teadusharu – gelotoloogia. Mitmete uurimustekäigus on leitud, et naermine pärsib stressi tekkitavaid hormoone, vähendab depressioonija teeb tuju paremaks. Samuti on leitud, et naermise tulemusel aktiveeruvad T-rakud, mison olulised immuunsuse tagamisel viiruste, patogeenida ja kasvajate vastu (Zand, Spreen,LaValle, 1999, 600-601 lk). Naer võib ka aidata tulla toime valuga võttes keskendumistvalust eemale, aidates lõõgastuda ning aktiveerudes endorfiini tootmist (Van Zandt & LAFont, 1985). Huvitav on see, et naeru positiivset kasu täheldatakse nii tõelise, loomulikulttekkinud naeru kui ka kunstliku, põhjuseta naeru puhul (Rod, 2001). See on tõdemus,millele rajaneb tänapäeval laialt levinud naerujooga – üks naeruteraapia liikidest.Naeruteraapiat võib kirjeldada kui sihiliku naeru kasutamisena inimese psühholoogilise jafüüsilise heaolu parandamiseks. Alustuseks uurib käesolev referaat naeruteraapiatähendust ja kasutusviise ning hiljem annab ülevaadet kahest naeruteraapia mõju kohtatehtud uurimusest. 2. Naeruteraapia tähendusNaeruteraapia on tänapäeval leidnud kasutuse nii raviasutustes kui ka mittemeditsiiniliseskontekstis. On mitu naeruteraapia liike. Kuigi tundub, et ühist kokkulepet naeruteraapialiigitamise osas ei ole, on siiski võimalik erinevate allikate alusel eristada kolmenaeruteraapia alaliiki: 1) huumoriteraapia nii individuaalne kui ka grupiviisiline, kuhuvõiks liigitada ka haiglakloune, 2) naerumeditatsioon ja 3) naerujooga.Allikate otsimise käigus täheldasin, et selge klassifikatsiooni puudumise tõttu tihtiekslikult kasutatakse sõnu „naeruteraapia”, „huumoriteraapia” ja „naerujooga”sünonüümidena, kuid need ei ole siiski üks ja sama. Käesoleva referaati otstarbeksmõistet „naeruteraapia” kasutan teraapia üldiseks kirjeldamiseks hõlmates kõiki teraapiaalaliike. Samas tuleb märkida, et sõna inglisekeelset vastet laughter therapy kasutatakseuurimistöödes ja muudes allikates huumoriteraapia (ing.k. humor therapy) sünonüümina.
  • 3. Seda saab selgitada sellega, et huumoriteraapia on olnud kasutusel kauem kui teisednaeruteraapia liigid ning varem ei olnud vajadust kõikehõlmava mõiste järele. Nüüd igastalaliigist täpsemalt.Huumoriteraapia on naeruteraapia alaliik, kus naeru tekitamiseks kasutatakse näitekssellised naeru stimuleerivad materjalid nagu komöödiad, raamatud ja jutud.Huumoriteraapiat viiakse läbi kas grupis või individuaalselt. Grupiviisilise teraapiakäigus ärgitatakse kohalviibijate arutelu näiteks sellest, miks nähtu või kuuldu olinaljakas. Grupiviisilise huumoriteraapia miinuseks on see, et võib osutuda raskeks leidamaterjale, mis tunduks naljakana kõikidele osalejatele. Individuaalne huumoriteraapiaerineb selle poolest, et teraapia läbiviija lähtub materjalide väljavalimisel igastkonkreetsest inimesest ja tema huumorimeelest. Huumoriteraapia eesmärk on viiainimese mõtteid tema probleemidest eemal, vähendada stressi ja tekitada positiivsedtunded (Theodoros, s.a.).Nagu eelpool mainitud huumoriteraapia juures võiks rääkida ka haiglaklounidest, midakasutatakse ka Eesti lastehaiglates. Eestis tegutsevad Doktor Klounid aastast 2007,külastades iga nädal Tallinna Lastehaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliiniku(www.doktorkloun.ee). Tegelikult on haiglaklounide kasutamisel ka oma eraldi nimetus -klouniteraapia. Klouniteraapia tekkis 1986.aastal Ameerikas. Tehtud uurimused näitavad,et haiglaklounid vähendavad stressi lastele ja nende vanematele, lapsed on arstidegakoostöövalmivad ja positiivsemalt meelestatud, samuti nad paremini kohanduvadhaiglaoludega, tulevad paremini toime meditsiiniliste protseduuridega, oma haiguse jaselle tagajärgedega. (Dionigi, s.a.)Naerumeditatsioon sarnaneb tavameditatsioonile, kuid selle eesmärk on naeruesilekutsumine. Erinevalt huumoriteraapiast siin ei kasutata välist stiimulit naerutekitamiseks (Theodoros, s.a.).Sarnaselt naerumeditatsiooniga ka naerujoogas ei kasutata naeru tekitamiseks väliststiimulit. Naerujooga on üsna uus distsipliin, selle looja on India arst Dr. Madan Kataria,kes 1995. aastal asutas esimese naeruklubi. Alguses naeruklubi tegevus põhines naljaderääkimisel, kuid varsti klubi eksistentsi ohustas liikmete pahameel ebaviisakate naljadepärast. Siis Kataria põhinedes oma uurimustöödele tuli järeldusele, et inimese keha ei teevahet teeseldud ja tõelisele naerule - mõlema puhul erituvad samad hormoonid. Järgides 3
  • 4. seda ideed töötas Kataria välja mitmed harjutused, mis on osa naerujooga treeningust.Üheks treeningu osaks sai jooga hingamine – sellepärast ka nimetus naerujooga. (Historyof Laughter Yoga). Naerujooga treening koosneb kokku neljast astmest: 1) rütmilineplaksutamine tantsuliigutustega, 2) sügava jooga hingamise harjutused, 3) lapslikmängulisus, 4) naeruharjutused (Naerujooga). Tänaseks on naerujooga levinud ülemaailma ning on asutatud üle 6000 naeruklubi 60 riigis (Laughter Clubs). Üks naeruklubion asutatud ka Eestis. 3. Naeruteraapia uurimusedKäesolevas peatükis annan ülevaadet kahest naeruteraapiat puudutavast uurimusest.Mõlemas uurimuses valim koosnes eakatest inimestest. Esimesena käsitletud uurimusesnaeruteraapia seanss hõlmas kõikide naeruteraapia alaliikide elemente, kuid teinekeskendub üksnes naerujooga mõju uurimisele.2007.aastal Koreas teostatud uuring näitas, et naeru teraapia võib avaldada positiivsetmõju eakatele depressiooni ja unetuse korral. Uuringus osales 109 inimest keskmisevanusega 75 aastat, kellele paluti täita küsitlus. Pärast küsitlust jagati osalejaid juhuslikultkahte rühma – naeru teraapia rühma ja kontrollrühma. Esimene rühm osalesnaeruteraapias kord nädalas, kokku neli korda ühe kuu jooksul. Naeru teraapia seansskestis üks tund, selle viis läbi sertifitseeritud naeru teraapia spetsialist. Uuringus antudkirjelduse järgi saab öelda, et naeruteraapia seanss koosnes nii huumoriteraapia, kui kanaerujooga ja naerumeditatsiooni elementidest. Kontrollrühm teraapias ei osalenud.Pärast kuu aega möödumist mõlemat rühma küsitleti taas ning võrreldi enne ja pärastteraapiat saadud tulemusi.Tulemusi hinnati viie näitaja alusel – 1) geriaatrilise depressiooni skaala (GDS), 2)vaimse seisundi miniuuringu (MMSE), 3) tervise lühiküsimustiku (SF-36), 4) unetusetõsiduse indeksi (ISI) ning 5) Pittsburghi une kvaliteedi indeksi (PSQI) alusel. Uurimusnäitas, et naeruteraapia rühma puhul paranesid GDS näitajad, kuid kontrollrühma puhulneed oluliselt ei muutunud. Naeruteraapia rühmas oluliselt paranesid ka sellised terviseküsimustiku näitajad nagu vaimne tervis (MH), vitaalsus ja energia (VT) ning üldinetervise tajumine (GH). Tulemuste paranemist naeruteraapia rühmas täheldati ka unetusetõsiduse indeksi ja une kvaliteedi indeksi juures. Kokkuvõttes uuring näitas, et 4
  • 5. naeruteraapia rühmas depressiooni, unetuse ja une kvaliteediga seotud näitajad paranesidpeale naeruteraapia seanssi läbimist, kuid kontrollrühmas tulemused oluliselt eimuutunud. Uurimuse tulemuste võimalikeks mõjutajateks on välja toodud valimi väiksus,asjaolu, et naeruteraapiat viidi läbi grupis mitte individuaalselt ja et see kestis vaid ükskuu. (Ko & Jun, 2011).Teises käsitletud uurimuses võrdlesid teadlased naerujooga mõju kehaliseharjutusteraapia mõjuga kontrollides andmed kontrollrühma abiga. Naerujooga mõjuvõrdlemist harjutusteraapiaga põhjendavad uurijad asjaoluga, et naerujooga kohta onteaduslike uuringuid vähe, kuid harjutusteraapia positiivne mõju depressiooni korral ontõestatud mitme hiljuti teostatud uuringuga.Uurimust teostati Iraanis. Valimi moodustas 60 depressiooni all kannatavat naistkeskmise vanusega 70 aastat, keda valiti 500 inimese hulgast geriaatrilise depressiooniskaala (GDS) alusel. Osalejad jagati juhuslikult kolme rühma - naerujooga,harjutusteraapia ja kontrollrühma. Tulemusi hinnati kolme näitaja alusel – põhiandmeteküsimustiku, geriaatrilise depressiooni skaala (GDS) ja eluga rahulolevuse skaala (LSS)alusel. Naerujooga rühm osales 10 naerujooga seansis, mida viis läbi üks uurijatest, kesoli saanud naerujooga koolituse. Ka harjutusteraapia rühm osales 10 seansis, miskoosnesid aeroobsetest kehalistest harjutustest sealhulgas jooksmisest javenitusharjutustest.Uurijad täheldasid GDS näitajate paranemist nii naerujooga, kui ka harjutusteraapiarühmas. Kontrollrühma puhul mingeid muutusi ei täheldatud. LSS näitajate olulistparanemist täheldati naerujooga rühmas, kuid harjutusteraapia rühmas ja kontrollrühmasolulisi muutusi ei täheldatud. Samas märkivad uurijad, et mitmed varem teostatuduuringud on siiski näidanud LSS näitajate paranemist harjutusteraapia korral, mida võiksseletada asjaoluga, et varem teostatud uuringud kestsid kauemini kui käesolev uuring.Teisteks tulemusi mõjutavateks asjaoludeks on välja toodud see, et valim oli üsna väike,naerujooga seansid toimusid siseruumides ning naerujoogat puudutavate uurimustöödevähesuse tõttu tulemusi ei olnud võimalik võrrelda teiste uurimustega. (Shahidi, Mojtahed,Modabbernia, Mojtahed, Shafiabady, Delavar , Honari, 2011). 5
  • 6. 4. KokkuvõtteNii terapeutide, psühholoogide ja teiste meditsiini vallas töötavate inimeste kogemus kuika teaduslikult teostatud uuringud näitavad, et naeru abiga on võimalik parandadainimese füüsilist ja psühholoogilist heaolu. Nagu on märkinud Koreas teostatud uurimuseuurijad – naeruteraapia on vähekulukas ja selle saab teostada igal ajal ja kohas, mis teebsellest efektiivset ja praktilist meetodit näiteks depressiooni ravimiseks (Ko & Jun, 2011).Iraanis teostatud uurimuse autorid aga märkivad, et kuigi ravimid mängivad depressiooniravimisel olulist rolli võiks paralleelselt siiski võtta kasutusele sellised alternatiivsedravimeetodid nagu naerujooga, sest ravimite kasutamisega tihti kaasnevad kõrvalmõjud.See kehtib eriti eakate inimeste puhul, kellel on sageli mitu terviseprobleemi ja nadpeavad tarvitama mitu ravimit ja suuremas koguses. Tänu naeruteraapia kasutuselevõtmisele oleks võimalik ravimite tarvitamist vähendada. (Shahidi, 2011).Kuigi naeru positiivne mõju inimese heaolule on justkui üldteada käesoleva referaatikirjutamise käigus täheldasin, et teaduslikud uuringud selles vallas on tehtud üsna vähe.Kui uuringuid oleks rohkem, siis naer ja naeruteraapia leiaks kindlasti laialdasematkasutust meditsiinis erinevate haiguste ravimise toetamiseks. 6
  • 7. 5. Allikate loeteluDionigi, Alberto (s.a.). Clown as Interpreter of Emotions. P.A.T. Group - Department ofPsychology, University of Bologna. [2012, veebruar 12]http://www.comunesanzenodimontagna.it/wp-content/uploads/2012/01/4_3.pdfDoktor Kloun teeb haiglas laste tuju heaks! [2012, veebruar 12]www.doktorkloun.eeHistory of Laughter Yoga. [2012, veebruar 12]http://www.laughteryoga.org/index.php?option=com_content&view=article&id=460:history-of-laughter-yoga&catid=85:about-laughter-yoga&Itemid=265Ko, Hae-Jin & Youn, Chang-Ho. (2011). Effects of laughter therapy on depression, cognitionand sleep among the community-dwelling elderly. Geriatric Gerontology International,11 (267–274)Laughter Clubs. [2012, veebruar 12]http://www.laughteryoga.org/index.php?option=com_content&view=section&layout=blog&id=16&Itemid=266Manfredi, Theodoros (s.a.). Laughter Therapy. [2012, veebruar 12]http://www.healthguidance.org/entry/15866/1/Laughter-Therapy.htmlNaerujooga. [2012, veebruar 12]http://www.kasearu.ee/naerujooga.htmlRod, A. Martin (2001). Humor, Laughter, and Physical Health: Methodological Issuesand Research Findings. Psychological Bulletin of the American PsychologicalAssociation, vol.127, nr.4 (504-519)Shahidi, M., Mojtahed, A., Modabbernia, A., Mojtahed, M., Shafiabady, A., Delavar , A., Honari,H. (2011). Laughter Yoga versus group exercise program in elderly depressed women: arandomized controlled trial. International Journal of Geriatric Psychiatry, 26, 322-327.Van Zandt, S. and LaFont, C. (1985). Can a Laugh a Day Keep the Doctor Away? TheJournal Of Practical Nursing, 35 (32–35).Zand, Janet, Spreen, Allan N., LaValle, James B. (1999). Smart medicine for healthierliving. Garden City Park, NY: Avery 7

Related Documents